I eat all my popcorn while going through the trailers

Nüüdseks oli Cole oma eluga Jederis harjunud. Kuigi ta igatses oma karja ja Isabeli, siis siit linnast põgenemine oli siiski võimatu. Ta oli seda korduvalt proovinud ja tulemusi ei andnud. Ta oli siin endale hea elu rajanud, leidnud sõbrad, kes olid kui pere eest ja mees oli ka ühe pisikese äri püsti pannud.
Reede õhtul näitas kinost mingit uut actionfilmi, X-meeste järg nimega Logan. Cole oli filmi vaatama tulnud üksinda, sest tegemist oli pigem viimase minuti otsusega ja reede õhtul on inimestel üldiselt plaanid tehtud - olgu see siis kas väljaminek või raskest nädalast puhkamine. Saal oli rahvast üpriski täis ja ta ei imestaks, kui kõik kohad täis tuleks. Cole ise istus umbes saali keskpaigas, 12. reas. Kutt oli endale ostnud Coca ja popcorni ning hetkel hoidis pilku ekraanil, kust näidati tulevate filmide treilereid.

OT: Elena

Pärast Jederis enda maagilisest koomast ärkamisest oli Elenagi pikka aega segaduses olnud ning otsinud võimalust, kuidas saada ühendust enda sõprade, Stefani ja Damoniga ning üritada Kai käest vastuseid saada, mis oli aga mõttetu, sest paistis, et Kai selle taga polnud ja ta oli lihtsalt üks tüütus, kes õnnetul kombel neiuga samas linnas kinni oli. Lõpuks Elena tüdines sellest ning andis alla, otsustades siin linnas oma elu täiesti puhtalt lehelt alustada. Nii tegi ta esimese asjana läbi ka väikse muutuse, lõigates oma pikad tumedad juuksed hoopis lühikeseks ning seejärel hakkas ta tööd otsima, sest elamiseks oli siiski raha vaja. Enda vabal päeval käis Elena šoppamas ja seejärel otsustas ta kinno minna, kuna polnud seal ammu käinud ja hetkel linastuv film tundus tema jaoks piisavalt põnev. Kuna vaba kohta oli võimalik saada vaid 12. reas, ostiski Elena pileti just sellesse ritta, võttes juurde veel ühe väikse popkorni ja samuti Cola. Ta jalutas hämarasse saali, kus juba erinevate filmide treilereid näidati, võttes istet ühel vabal kohal üsna tuttava ilmega tunduva mehe kõrval. "Klaus?" sõnas ta küsivalt, kuigi võis selle võõra temaga lihtsalt segamini ka ajada. Miski selles tüübis tundus neiu jaoks lihtsalt Klausi moodi ja võib-olla polnudki Kai ainus, kes temaga siia sattunud oli.

Cole oli kindel, et tema kõrval olevad vabad kohad ei olnud tegelikkuses üldsegi vabad ja need saavad kellegi poolt hõivatud. Seetõttu ei hakanud mees oma välisriideid kõrvaltoolitele panema, aga niheles veidi, et jope seljast saada ja see oma sülle asetada. Treilereid vaadates sõi mees pisut oma popcorni, kuigi üritas end tagasi hoida, sest tavaliselt kinos käies on tal filmi alguseks pool popcornist otsas. Äkki läheb täna paremini. Tema kõrvale istus üks tütarlaps, kellele Cole esialgu tähelepanu ei pööranud, aga kuulnud teda kutsumas kellegi nime, viis kutt oma silmad naisele. Ta poleks muidu sellele tähelepanu pööranud, aga küsimus oli just tema poole suunatud. "Kes, mina?" oli Cole kergelt segaduses, "pead mind vist kellegagi segamini ajama, sest ma ei ole Klaus." Tema näol oli sõbralik ilme ja ta ei pannud pahaks, et neiu teda kellegagi segamini ajas. Kinos ei ole just parim valgus. "Ma olen Cole, tegelikult," sõnas mees, arvates, et võib ju oma õige nime naisele avalikustada.

Saanud kinnitust, et oli mehe kellegagi sassi ajanud, tundis Elena isegi pisut piinlikkust, et oli võõrast Klausiks pidanud. "Jah, vabandust, ma tõesti ajasin teid kellegagi segamini," vabandas naine, kui oli maha istunud. Võimalik, et nad olid selles linnas olles varemgi kohtunud, kuigi Elena ei teadnud, kui kaua see mees Jederis viibinud oli ja kas ta oli üldse kohalik. "Ma olen Elena," tutvustas naine ennast, kui mehe õige nime teada oli saanud. Cole talle just tuttav nimi ei olnud.