round and round we go

Surnuaed pimeduses - koht kuhu keegi vabatahtlikult võimalusel oma jalga ei tõstaks. Ometi oli Derek selle sihitu ringikäimisega jõudnud omadega just siia hämarasse hauakivide rägastikku. Koht tekitas kõhedust, kuid seda ei tunnistaks meed küll mitte kunagi kellelegi.
Derek kõndis mööda pisikest rada hauakivide vahel, kuid hoolimata oma suurepärasest nägemisvõimest pimedas oli ta suutnud komistada ühe haua äärise otsa. Kuidagi suutis Derek end siiski püsti hoida ning seda kõike saatis endaga summutatud vandumine ning kätega vehkimine.

OT: Elena!

Elena ei kippunud küll öisel ajal surnuaiale, eriti kuna see koht oli kõhe ja Mystic Fallsis võis seda pidada isegi ohtlikuks. Selle linna kohta polnud tüdruk aga kindel, sest ainus halb asi, mis oli juhtunud, oli Kai, aga kuni talle ei tulnud mõttesse ka siin linnas kaos korraldada, polnud ta Elenale eriti suur mure, vaid pigem üks tüütus. Surnuaial naine aga hetkel siiski viibis, kuna oli otsinud järve äärest koduteed ja suutnud ära eksida, mistõttu oligi ta kuidagi just sellesse kohta jõudnud. Temagi liikus edasi, üritades hoolikalt jälgida, kuhu astub, et leida väljapääs. Sellele vaatamata oli siiski kuulda üht mütsatust ja peagi oli Elena ise käpuli kellegi hauaplaadil põlve marraskile kukkunud. Vaikselt valust oiates ajas ta end kõrval oleva hauakivi najal püsti, ent tõstes oma pilgu, nägi ta enda kohal kõrguvat tumedat kogu, mis teda ehmatas ja naise südame rinnus kõvasti pekslema pani. Kus see pagana väljapääs on?

Spoiler:

Kui Derek vmaha rahunenud oli ja vandumise lõpetas kuulis ta veidi eemalt mingit mütsatust. Selle peale asus ta kohe valvele, sest oli ta ju arvanud, et viibib surnuaial sellisel kellaajal täiesti üksi. Pilguga ümbrustkontrollides jäi tema vaateulatusse neidis, kes maas ukerdas.
Derek liikus sinna suunda, kus neiu end vaikselt püsti üritas ajada ning seisis temast veidi eemal teda ettevaatlikult jälgides. Kui tegemist oleks juhuslikult pidanud olema mõne hauast välja roniva agressiivse olendiga, oleks Derekil vähemalt olnud aega reageerida.
Kõhklevalt otsustas ta siiski lähemale astuda. "Hei, on sul kõik korras?" kõnetas ta neidist ning jäi vastust ootama. Kohe selgus tõde, kas tegemist oli inimese või zombiega, loomulikult lootis Derek pigem esimest varianti.

Kuna surnuaed oli pime ja lähedal asuvatel haudadel just natukenegi valgust andvaid põlevaid küünlaid ei olnud, ehmatas lähenev kogu naist veelgi, kuni ta teda hoopis kõnetas. "Sa ehmatasid mind," vastas ta mehele, kes vähemalt hetkel naisele endast ohtu ei paistnud kujutavat. Elena oli valmis selleks, et see mees on libahunt, vampiir või kes iganes, kui ta oli juba kokku puutunud banshee ja ühe sotsiopaatilise nõidvampiiriga, isegi kui too paistis praegu lihtsalt ühe inimesena. "Mida sa üldse nii hilisel ajal surnuaias teed?" taipas Elena küsida. Tuli see mees praegu tõesti kellegi hauale?

Derek muigas kui neidis ütles, et oli teda ehmatanud. "Su graatsiline maandumine ehmatas mind ka päris korralikult," lausus ta üritades tõsist nägu ees hoida, kuid mehe toonist võis sellest hoolimata muiet kuulda. "Kui nüüd täiesti aus olla, sattusin siia juhuslikult. Ega ma sellest piirkonnast just palju ei tea," vastas Derek neidise küsimusele ausalt. Muidugi oleks ta nalja mõttes võinud midagi kokku luuletada, kuid võõras neidis tundus niigi ehmunud olevat, seega pidas ta paremaks seda mitte teha. "Ja mis sinusugune noor ja kena neiu üksi pimedas surnuaial teeb?" see, et ta siin kellegagi kokku põrkas tundus Derekile lihtsalt kummaline.

"Oli mu kukkumine tõesti nii kuuldav?" kortsutas Elena korraks kulmu, sest tema arust oli Derek seal enne teda olnud ja end püsti ajades ei näinud ta hästi, kes seal veel oli, mistõttu ta oligi ehmatanud. "Ma ka targem pole, aga ma olen ringi käinud ja üritanud veidi uurida, mis koht see selline on, sest pääsu ei paista siit olevat. Kuna ma põrkasin oma ammuse vaenlasega esimesena kokku, pidasin seda kõike tema kätetööks, aga tuleb välja, et ka tema ei tea asjast midagi," kehitas naine õlgu ja mõtles, millega ta selle ära oli teeninud, et Kai ka siin tema ja teistega lõksus on. See hull nõidvampiir oli küll viimane, kellega ta siin kokku tahtis puutuda. "Eksisin ära. Hakkasin järve äärest tagasi minema, aga ei leidnud enam koduteed ja kuidagi sattusin siia. Nüüd üritasingi leida väravaid, et sellest creepyst surnuaiast vähemalt välja saada," rääkis ta.