Casual workout

Wesley oli endiselt segaduses, kuidas ta siia linna sattunud oli, aga samas oli õnnelik, et sai oma perest eemale. Mitte, et ta nendega kogu aeg suhtleks, aga päris tihti ja mitte vabatahtlikult. Sinna linna sattumine oli mehe jaoks kui vabadus ja põgenema ta ei kippunud, sest talle meeldis seal ja siiamaani pole mees ühtegi tuttavat nägu kohanud. Nagu uus algus, mille taevas talle peale pikki aastaid palvetamist viimaks andnud oli.
Wesley oli muretsenud kodu, töökoha ja hakanud spordiklubi liikmeks. Mõnus hommik nõudis ka mõnusat trenni. Ta oli tegelikult jõusaalis juba natuke sooja teinud ja raskust tõstnud, aga nüüd jalutas värske õhu kätte staadionile ringe sörkima. Veel üks asi, mis talle linna juures meeldis, oli see, et rahvast oli vähe ja hommikuti ei sattunud praktiliselt keegi jõusaali. Seega oli ta jõusaalis üksi treeninud ja staadionil sörkides oli samuti üksi.

OT: Elena

Kui Elena viimast korda jooksmas käis, sai ta aru, et peaks veidi oma vastupidavust arendama, kuna kolm aastat sügavat und polnud sellele just head teinud. Nii võttiski ta ühel päeval nõuks uuesti jooksma minna, aga seekord ei läinud ta metsa, vaid hoopis linnastaadionile. Jätnud enda veepudeli staadioni äärde maha, hakkas Elena mööda rada sörkima. Seekord jõudis ta tunduvalt rohkem kui metsa all, aga siiski üsna vähe. Nii oligi ta ära jooksnud vaid ühe ringi, enne kui staadioni ääres seisma jäi ja enda veepudelist mõned lonksud võttis, ent siis silmas ta juba ühte meest, kes samuti jooksma oli tulnud, ent eriti tuttav ta just ei tundunud ja kas ta üldse märganudki oli, et ei jookse enam üksi...

Spoiler:

Mingi aja möödudes märkas Wesley eemalt, et keegi oli samuti jooksma tulnud. Kaugelt vaadates ei saanud ta muud aru, kui et tegu on neiuga. Ta oli lõpetamas neljandat ringi, kui neiu peatus ja Wesley talle lähenes ning võttis hoogu maha, et neiu juures peatuda. "Las ma pakun - te ei jookse väga tihti?" pakkus Wesley sõbralikul toonil, näol kerge naeratus. Seda eeldas ta sellest, et neiu oli jooksnud vaid ühe ringi ja juba tahtis juua. See tuletas mehele endalegi meelde, et ta oli unustanud veepudeli kaasa võtta ja peab minema vannituppa, kui janu tekib.

"Ma ei ole kolm aastat vähemalt jooksnud ja nüüd leian, et mulle tuleks siiski veidi rohkem vastupidavust kasuks," vastas Elena, kui tema juurde tulnud noormees teda kõnetas. Vampiirina oli lihtne - ta jooksis ülikiiresti ega väsinud ära. Nüüd, olles taas inimene, kippus naine vahepeal unustama, et ta on aeglasem ja tal on vajadused, aga just inimene ta olla tahtis. "Ja te käite siin tihti?" oletas naine, sest talle ei jäänud sugugi märkamatuks mehe biitsepsid ning treenitud keha. Kahtlemata oli tegu sportliku noormehega.