Lõbustuspark

Malial polnud õrnaaimugi, kus linnas ta oli, aga ta ei teinud sellest väga suurt probleemi ka, ainus asi oli see, et ta tahaks veidikene tuttavamaid näha, kui need võõrad inimesed siin. Kuna ta polnud kaubanduskeskuste inimene, siis arvas ta, et lõbustuspark võis olla see õige koht, kus rohkem inimesi käis ning nüüd ta istus juba teist päeva pargis ja jälgis hoolega igat inimest ning lootis, et ehk on siis mõni tuttav või võtab mõne tuttava lõhna üles, siiani aga see juhtunud polnud. Kas kedagi tuttavat polnud või lihtsalt keegi tuttavatest ei tule sellisesse kohta. Sellegi poolest nagu ikka Malia istus ja lootis, ega tema ju ennast liigutada ei viitsinud.

OT: Scott poiss!

Scott oli siia linna sattunud kõigest paar päeva tagasi. Tema õnneks polnud ta üksi ning leidis kohe ka mitmed lähedased üles. Nüüd olid nad koos Stilesi, Dereki, Lydia ja Aideniga otsimas võimalusi siit linnast minema saada. Kuna keegi neist ei saanud kindel olla, et mõni tuttav veel siia polnud sattunud, olid nad kõik laiali läinud ja avatud silmadega ümberringi otsima asunud. Scotti tee oli toonud ta lõbustusparki - mitte just tema lemmikkoht. Siiski asus noormees huvitatult erinevaid atraktsioone silmitsema, ehk on siin isegi midagi põnevat?

Malia oli just peaaegu pea käele toetades magama jäänud, kuid ühele hetkel tungis kuidagi talle ninna tuttav lõhn. Ta polnud kindel, kelle oma see on, see oli veidi nagu segatud, aga tuttav see tema jaoks oli. Neiu tõstis pilgu ja hoolimata oma mitte viitsimisest ajas ennast püsti, et rohkemat näha ja tunda. Kahjuks, aga kuidagi lõhn tugevamaks minna ei tahtnud, astudes ühele või teisele poole või isegi otse edasi. Neiu sellegi poolest võttis riski ja suundus kuhugi ning jälgis kõiki võimalikke inimesi. Samuti mängis ta oma kuulmisega ehk hoopis kuuleb kellegi tuttava häält.

Scott oli jäänud seisma mingisuguse õudustemaja ees ning silmitses seda mõtlikult. Kui vaid kõik surelikud teaksid, mis siin maailmas tegelikult toimub. Kuna ilmselt oli ta kellegi jaoks seal liiga kaua seisnud ja mõtisklenud, tuldi Scotti kõnetama. Võõras küsis, kas ta soovib sisse minna, ent noormees keeldus viisakalt. Esiteks ei olnud tal raha, sest kuigi ta oli tavaliste riietega magama jäänud, võttis ta siiski rahakoti enne seda taskust välja. Kui mõned mündid välja arvata. Võõra lahkudes otsustas Scott edasi liikuda, ent tuulepuhang tõi talle kellegi tuttava lõhna. Malia?

Malia oli jõudnud mingi suure atraktsiooni juurde, täpselt ta selle olemust ei teadnud. Neiu vaatas ringi ja tal jäi pilk eemal olevale õudusmajale, mille juures seisis keegi väga tuttava välja nägemisega. Keegi läks teda kõnetama, kuid siis oli kuti keeldumist näha ja ta astus oma sammud edasi. Lõpuks jõudis talle kohale, et tegemist oli Scott'iga. Malia kiirendas kohe sammu tema poole trügides läbi rahva ja üritades teda silmist mitte ära kaotada.

Scott vaatas ringi, kuid ei näinud tüdrukut kuskil. Ta tundis, kuidas just tõusnud kõrge lootus muutus pettumuseks. Noormees ohkas ning mõtles lõbustuspargist lahkumisele. Jõudnud mõni meeter eemalduda tõi järjekordne tuulepuhang uuesti tüdruku lõhna ja seekord tugevamalt. Scott teadis, et see ei saanud enam eksitus olla ja pööras pea tuule suunas. Mõne sekundi inimesi seiranud, märkaski ta eemal tuttavat neiut tema poole trügimas. "Malia!" hõikas Scott naeratades.

''Scott,'' sõnas Malia vastu, kui ta oli hingeldades noormehe juures seisma jäänud ja andis käega märku, et too veidi ootaks, et oma jutt ette laduda. ''Kus kuradi kohas me oleme? Nagu kus teie olite? Ma ootasin teid siin, ma mõtlesin, et suren ära siia.'' seletas Malia kutti tungivalt vaadates ning lootes, et peagi tuleb mingi vastus ka selle koha, kas nad on ainukesed või on siin keegi veel. ''Ja kas siin veel keegi meist?'' esitas ta veel oma küsimuse jäädes Scott'ile siis ootavalt otsa vaatama.

Scottil kerkisid kulmud ning tal oli üks oma tavapärastest "oota, ma püüan järge hoida" nägu. Kerge hetkelise kokutamisega üritas ta kõigile neiu küsimustele vastuse anda. "Me.. me oleme mingisuguses linnas," alustas ta, öeldes välja juba ilmselgelt. Malia suremise jutu peale vaatas Scott teda kulmu kortsutades. Enne veel, kui poiss oma jutuga jätkata jõudis, esitas tüdruk järjekordse küsimuse. "Jah, Stiles, Derek, Lydia ning ka Aiden on hetkel siin," lausus ta ning vaatas korra eemale ja siis tagasi neiule otsa, "ja sina ka muidugi." Nüüdseks oli neid siia sattunud juba kuus ning Scott poleks enam väga üllatunud, kui keegi veel kuskilt nurga tagant välja hüppaks.

''Oh jumal tänatud, see uudis päästis küll mu elu just,'' ohkas Malia kergendatult, kui Scott teatas, et nad pole ainult kahekesi, vaid kallid sõbrad ka kuskil ekslemas on. ''Aga kus teised praegu siis on?'' vaatas neiu ümber ringi ja läheduses ta tuttavaid nägusi ei näinud. Äkki nad läksid siis mõne atraktsiooni peale või midagi? ''Mul on kõht ka jube tühi,'' ühmas siis Malia lisaks veel kõigele.

Malia lause ajas kuti muigama. Oli hea teda jälle näha ja teada, et tüdrukuga on kõik korras. "Me hargnesime kõik mööda linna laiali, et leida mõnd viisi kuidas siit minema saada," vastas Scott neiu küsimusele. "Ja nii on suurem võimalus kedagi tuttavatest tabada, nagu ka mina sinu siit just leidsin," lisas noormees veel oma eelmisele lausele. Nagu näha, oli plaan vähemalt nii palju töödanud, et nüüd sai ka Malia hakata väljapääsu leidma. "Mul küll raha ei ole, aga sitt linnast annab kergesti näpata." Scott oli muidu aus kutt, ent selles olukorras just suuremaid võimalusi ei olnud.

''Oh, tead ikka täielik kergendus on teadmine, et siin üksi ei ole,'' sõnas Malia Scott'i juttu kuulates, see andis talle aina tõestust, et sõbrad olid kuskil olemas. ''Ma poleks iial arvanud, et sina midagi näppamise kohta mainid,'' lausus tüdruk kerge muigega, kui Scott selle jutuks tõi, sest raha polnud. Tegelikult ta sai täielikult aru, sest temal endalgi polnud kopikatki, lisaks sellele ka telefoni või midagi. ''Sul telefon või midagi on, mis aega näitaks?'' uuris neiu, siis vähemat on mingi aimdus, mis kell võiks olla ja samuti ka kuupäeva saaks teada.

"Muidugi," vastas Scott Maliale sõbralikult noogutades. Mitmekesi on alati parem olla. Poiss naeris veidi närviliselt, kui neiu näppamise teemat mainis. Kui nad just surnuks ei tahtnud nälgida või proovida murust ära elatuda, siis vist muud valikut ei olnud? Kõige lihtsam oli öösel muidugi lihtsalt kellegi aias raksus käia. "Mul ei ole mitte midagi, mis meile kuidagi kasulikud saaksid olla," vastas ta Maliale. Muidugi oleks hea, kui keegi neist suudaks ühendust võtta kellegagi Beacon Hillsist. Mida küll Melissa praeguseks mõtles? Scott eeldas Malia küsimusest, et ka neiul ei sattunud siia tulles midagi kasulikku kaasa.

''Mul olid ka kõik taskud tühjad, tänan jumalat, et üldse inimlikud riided seljas olid, muidu oleks ikka väga piinlik olukord,'' sõnas Malia mõtlikult, sest pesus või tudu riietes siin, lõbustuspargis, olla olnud oleks väga imelik. Tõenäoliselt oleks keegi koheselt mõnele politseinikule või turvatöötajale teada andnud ja kuna Malia'l ei olnud lisaks kõigele ka mingeid dokumente seega oli olukord veelgi kehvem.