Ega ma laps pole

Peale pikka jalutuskäiku ja taas kord linnaga tutvumist peatus Lydia mingi mänguväljaku lähistel, mis oli üllatuseks lastest tühi, variant üks oli, kas neid polnud seal, teine variant oli see, et nad olid toas oma vanematega, sest kell oli juba õhtu tundides. Ly võttis istet ühel pingil, mis näis enam vähem korras ja terve olevat, samuti ilma liiva jääkideta - lastele lihtsalt meeldis liiva millegi pärast pinkidele vedada. Neiu silmitses ümbrust ja üllatus tegelikult, et linn nii suur oli, kuid ta ei suutnud tabada ühtegi ühistransporti. Inimesed või elanikud, ei teadnudki kuidas nüüd neid nimetada, kes siin olid, tundusid huvitavad, neid nagu poleks häirinud mõte, et nad siit kuhugi ei saa. Lihtsalt olid ja liikusid, samuti tegid oma asju nagu igal pool mujal. Nagu Beacon Hillsis.

OT: Jackson kullatükk

Jackson ei saanud siiani midagi aru, kuid nagu tavaliselt ei näidanud ta seda välja ja käitus nii nagu teaks kõike ja kõik oleks normaalne. Kuna autot talle siia päraperse kaasa ei pandud pidi ta jala liikuma seni kuni ta veidi raha kogub, et uus auto endale osta. Vanemad kannavad. Mingi eramaja lobudiku oli ta endale juba soetanud ning täitis täitsa oma kohust ja pakkus head peavarju. Positiivne oli ka see, et ta võis sinna nii palju naisi tuua kui süda või miski muu ihkas.
Jackson avastas kodus, et ta tahaks meeletult Jack Danielsi juua ja otsustas minna otsima poodi, mis avatud oli ja antud jooki ka müüs. Suvalise suuna valides kõndis ta edasi ning seal hulgas ka mänguväljakust mööda, kus esmapilgul ei paistnud kedagi olevat. Pea maas kõndides ei keskendanud ta millelegi kui magus parfüüm ta ninna jõudis. Lydia oma. Kas see võis tõesti võimalik olla? Lydia oli ka siin päraperses? Tundus veider kokkusattumus ning Jackson ei saanud kindel olla, et ta meeled teda ei peta, sest ta polnud Lydiat meeletult kaua näinud. Võimalust ei saanud ta siiski kasutamata jätta. Ta kõndis kapuuts peas lõhna järgi ning nägi peagi ka naise siluetti kiigul istumas.

Lydia nautis rahus sooja õhtut ning teadis, et peagi peab ta hotelli tagasi minema, sest ta polnud veel endale õiget elukohta leidnud. Hea, et tal oli raha olemas koos kaartiga, ta ei kujuta ettegi, kust ta need riided endale selga sai, mis ta seljas olid, kuid peamine oli see, et selle taskud olid vajalikke asju täis. Telefon, mis oli nüüd hävinud ja maksevahendid, isegi isiklik dokument. Neiu silmitses ümbrust ja märkas kedagi eemal seismas, ennast ta sellest häirida ei lasknud, sest ega kindlasti pole ta ainukene, kes õhtut natutima on tulnud. Muidugi eks see oli veider, et isikul oli kapuuts peas ja tundus, et ta just kui varjaks ennast, aga siiski lükkas Ly kõrvale igasugused halvad mõtted ja nautis hetkeks tuuleiili, mis ta lahtiseid juukseid sasisid.